halloo tere, me oleme m2gedest tagasi! super mega trek -- 5200 tipp ja veel palju muud. varsti silva kirjutab l2hemalt. juhhuuu ml

hiigelkogustes nevari kultuuri, arhitektuuri p6hiliselt - veetsime tanase paeva Bhaktapuris ja Lalitpuris, teise nimega Patan, hommikul vaikses Varanasis. ilusad kommertssadhud ja p6letusmatused, shiva lingum - fertiilsuse symbol - kordusena ja oma lihtsuses v muljetavaldav. paleed ja templid, palju jumalaid ja nende ratsusid. kummaline keskaegne maailm. ega palju rohkem ei jaksagi enam vastu v6tta. [kriss]

Kohalik noormees, saabus 2sja Jaapanist, varsti suundub Rootsi- ikka 6ppima. Vedas meid oma vanaisa maja katusele linna vaatama ja siis oma s6bra kangapoodi (eelmine postitus). Jutukas tyyp. [Kulpa]

Eile käisime kinos ja sallipoes (aga tundub, et selgeks seda sallindust küll ei saa). Kino oli uhke, sallipood hubane, mõlemas kulus kolm tundi. Ja vastupidises järjekorras, kui kirjutasin. Ja astroloogi juures käisime päeval ka. Ja siis üleeile õhtul teiste eestlaste juures käisime. Anu ja Krõõt, juba vanemad kalad siin Indias. Ja siis täna proovime edasi sõita. Mere äärde. Gujaratti. Läheb suuremaks rongitamiseks, aga samas on see siiski ka üks soodsamaid ööbimisvõimalusi. Ja natuke rinnaga laineid murda võiks olla kosutav. Reisi lõpp terendab, kahju isegi, teatud tunnetus on ikka juba tekkinud. Peale kolm päeva kestnud hoolikaid vaatlusi julgen väita, et kõht hakkab korda saama. Kulpsoo ikka köhib, aga ka juba vähem.
[vahur]

Andzhelika on oma retkelt tagasi, v 6nnelik.
ja tuiskab kohe edasi dzhunglisse krokse vaatama ja elevandiga s6itma. [kriss]

Aga meil läks eile õhtul siis peoks. Kristiinal oli ju sünnipäev. Ma kuidagi ei olnud suutnud talle mingit kingitust leida ja jäin õhtul veel ka peaaegu kaheks tunniks internetti, kui teised juba ammu koju olid läinud. Kui siis lõpuks kodu poole minema hakkasin, olin üsna nõutu. Samal tänaval köitis juba enne Kulpaga meie tähelepanu mingi putka, mille seinad puhkpille täis olid. Nüüd möödudes nägin ka ingliskeelset silti (teisel pool oli ainult hindi keeles). Royal Band. Tekkis mingi mõte, astusin ligi. Kedagi ei olnud seal punkris parasjagu. Kõrvalputka vanamees palus mul oodata ja pani väikse raadiokese mängima. Seisin hetke ja läksin siis ikkagi edasi. Aga siis mõtlesin, et midagi muud ikkagi ka ei ole ju. Et peab proovima. Keerasin uuesti ringi. Siis vanamees läks orkestrimeest otsima kuskilt. Leidis ka. Vuntsi inglise keele oskus oli küll väga tagasihoidlik. Näitas mulle muudkui mingit pildialbumit, kus ta oma orkestrit juhatamas. Putka seintel tromboonid ja trompetid rivis, trummid virnas kapi peal. Osutasin trompetile. Vunts valas vett ühest ja teisest otsast pillile sisse. Puhus ja susistas sellega. Seletas midagi pistonite kohta. Siis mängis natuke. Kuidagimoodi mu idee näis ikkagi kohale jõudvat. Hinnaläbirääkimised olid kiired. Ja siis oligi minek. Ainult kaasa võttis ta miskipärast juba järgmise pilli. Eksisime natuke ära, aga mingid inimesed teadsid juhatada, kui seletasin, et otsime maja, kus valgeid elab palju. Jätsin vunsti tänavale ootama ja läksin luurele. Juttu oli olnud peost katusel, aga tänavale ei kostnud küll midagi. Istuti köögis laua ümber. Türklane ennustas kohvipaksu pealt. Meeleolu tundus olevat kuidagi uimane. Ehmatasin ära, tundus, et mu plaan on kohatu. Aga õnneks Kulpa julgustas, kui talle mõtte avaldasin. Lubas kõik katusele organiseerida. Mina tegin õues vanaga suitsu. Selgus, et ka temal on teine bisnes kalliskivindus. Voltis mingeid kivikestega pabertaskukesi lahti. Rääkis veel, et võiks mulle rolleriga Jaipuri lähistel ringreisi teha. Ja siis olidki teised juba seal katuseserval. Palusin vuntsil peale hakata. Kuigi olin korduvalt küsinud, kas pill on ikka valmis, alustas ta oma trubatuuritamist siiski selle toru puhtakspuhistamisega. Päris naljakas oli see, aga pidu sellest läks lahti. Majarahvas kutsus pillimehe ka üles, peremees tõi välja plekkaluse lõkke jaoks, saabusid naabrid viskipudeliga. Pillimees oli tegelikult vist tahmas, Kulpa arvas nii ja vaatasin siis ise ka. Ja mängis justkui kogu aeg ühtesama lugu. Aga no ikkagi pasun. Üks lugu jäi telefonikõne pärast pooleli, küllap see naaberputka vanamees helistas, sest ta oli orkestri konkut valvama jäänud ja selleks ajaks oli juba üle tunni aja mööda läinud. Aga asi oli käima läinud. Joodi viina, söödi musta leiba, küüslauku ja suitsuvorsti. Türklane tegi kõhutantsu. Meie esitasime kaerajaani. Lõpuks kukkusime Kulpa ja Tuuliga laulma. Tättet ja muud ka. Ei mäletagi, millal nii palju laulnud oleks.
[vahur]

Mingi Jaan on seal Amberi kindluses käinud. Muljetavaldav kindlus. Ja sellist asja ilmselt ka mujal ei koge naljalt, et monument, mida parasjagu restaureeritakse, on samal ajal ka tervenisti külastajatele avatud. Suvalisel hetkel satud tellingute vahele või siis hoopiski mingisse kaugesse täiskustud ja -situtud nurgatagusesse. Ja siis veel terasharjadega seinu puhtaks nühkivad tüübid igal pool.
[vahur]

Amber Forti jalamil.

Kohalikud transporditöötajad.

Leidsime sellest Jaipuri vanalinnast, mis meile mõlemale kohe kuidagi eriti sümpaatne tundus, kaks fotograafi, kes vanamoodsat instant-pilti pakuvad. Pildistavad paberile negatiivi, ilmutavad selle sealsamas aparaadikastis ja siis pildistavad selle negatiivi maha (positiiviks). Tegime Kulpaga endist ka sellise toreda noorpaaripildi :P Säriaeg oli vist ligi 10 sekundit.
Ja üleval Kristiina oma kodumaja keldritoas, millest nad Tuuliga just eelmisel õhtul välja kolisid.
[vahur]

Kel hambad korras, võib India elu üle suunurgast muiata, kui aga kikud käest lastud, on trotuaaril abi käepärast (eritervitused Karinile). Jaipur.
Ja vaatepilt, mis Kristiinale oma seeniorametniku laua tagant avanes.

Yks pildike veel Chandigarhist ka.

kulpsile veel infoks, et see fotograaf on kuulus - raamatupoodides mitmeid tema pildistatud fotodega raamatuid, postkaarte ka (a v6ibolla see polegi huvitav, sest tal on vale sugu) :) [kriss]

hindudel ja budistidel veel selline vahe, et hindud helistavad kelli kill-koll, budistid p6mm-p6mm. yks mees templis selgitas. [kriss]

eile hakkasin minema ahvide templisse ja sattusin pulma! juba kaugelt oli kosta k6va larmi, arvasin, et m6ni festival v6ibolla, aga oli hoopis pulm - Nepali style, nagu yks pealtvaataja mulle kommenteeris. paraadi eesotsas sammusid oranzhikaspunastes pintsakutes kogu j6ust pasunaid puhuvad ja trumme taguvad pillimehed. muusika oli tohutu r66mus ja l6bus, mehed ise hasti t6sised. eskortisid pruutpaari nende uude kodusse, pruut ja peigmees s6itsid kirevate lilledega ehitud valges Toyota Corollas; lisaks noorpaarile oli auto pilgeni lapsi tais topitud. k6ige l6pus k6ndisid kylalised, mehed pidulikult musta ylikonda riietatud, ainult yhel oli seljas kollane traditsiooniline riietus, komplektis kuldsussidega, umbes sellised nagu Tomil. hiljem 6htul kuulsin neid sealt sama larmakalt lahkuvat. pulmad on siin pikk ja traditsioonirohke protsess.

ahvide templisse viib 300 astet. tee peal kerjused, budistliku trani myyjad ja ahvid, kes elavad rahulikult oma elu ja ei olegi eriti agressiivsed. hyppasid p66salt p66sale pots ja pots, mitte eriti elegantselt, ning otsisid suure armastuse ja osavusega yksteiselt kirpe. hiljem yleval m6ned siiski erutusid - kui nagid banaani - ja klammerdusid hypates inimese kylge. kohalikud annetasid yhtmoodi lahkelt nii ahvidele kui jumalatele.
yleval templis on tore, avar vaade linnale ja rahulik. osad pidasid piknikku, teised niisama istusid, m6ned lugesid palveid ja keerutasid palveveskeid. tempel on pyha nii budistide kui hindude seas, selline veider symbioos. kaks kuue-seitsmeaastast poissi tillukese mungakloostri 6uel jalgpalli mangimas - yks mungakuues ja teine tavariietes. lugesin kuskilt, et kui nepaallaselt kysida, kas ta on budist v6i hindu, siis vastab ta selle peale: jah.
all viimastel trepiastmetel astus ligi yks vana mees, puistas mu yle lillepuruga ja pani otsaete punase tika - symboli jumaliku kohalolust. see sobis imehasti, kahju oli maha pesta.
ilus selge paev eile, lumised maetipud paistsid. [kriss]

Jälle öö läbi sõitu. Chandigarhist õhtul Delhi bussiga Ambalasse. Sealt rongi peale. Müüdi ainult general-pileteid. Lootsime selle upgrade'i peale, millest Ann rääkis. Kulpa arvas küll, et võiks kohe sleeper-vagunisse minna ja vaadata, mis saab, mina ikkagi vist pabistades arvasin, et läheme algul sinna, kuhu meil piletid. Sisuliselt platskaart, aga puust istmetega, ylemised narid ainult mingite rihmadega. Mina sain kuidagi uksest sisse ja esimese käänu taha. Kulpa jäi platsi suletud ukse juurde nurka. Aga miskipärast uksele jäädigi troppi. Uks sai vist kinni peale pooletunnist sõitu, kui osa inimesi kuidagi lae alla ronisid hetkeks. Mina jäin vahekäiku oma seljakotile istuma. Loendasin selles platskaardivahes üle kahekümne inimese. Väiksed lapsed magasid põrandal, naride all ka. Magasin isegi seal tunnikese vähemalt. Aga siis jäin lihtsalt inimesi vaatama. Himachali bussisõit oli selle kõrval nagu perega piknikule minek. Rongis ikkagi kehaline kontakt kogu aeg 3-4 inimesega. Lisaks veel tüübid, kes nagu ahvid (keda me polegi maininud, aga eriti Shimla kubises nendest) selles vahekäigus peldiku poole turnisid ja ka sihile jõudsid. Delhis ronisime välja, sest see general-vagun ei olegi teistega ühendatud (kõik ülejäänud erineva klassi magamisvagunid on). Mingi sleeper oli praktiliselt tühi, sinna jäimegi. Vaid 30 ruupiat tuli juurde maksta. Kuus tundi sõitu ja enamuse ajast sai täitsa rahulikult magada. Aga see esimese otsa kogemus kulus ära.
Nüüd oleme Jaipuris.
[vahur]

Igaks juhuks lisan veel selgituseks, et jalgrattarikšaga parasjagu Chandigarhis sõidame. Kulpsoo toetab šofööri parmupillihelidega. [vahur]

Narinder oli meie Chandigarhi-päkapikk. Nagu jäälõhkuja pukseeris meid kohalikus bürokraatiameres. "I like things done" kordas ja ründas kõiki ametnikke meeldetuletusega, et "It is an appeal by our late prime minister Jawaharlal Nehru, that every civil servant should treat visitors from abroad with most of kindness and hospitality". Just eile oli ta ise kohalikus ajalehes ka, pildiga lausa. Võttis sõna punjabi keele väärtustamise eest. High Courtis kappas ise mingisse ruumi ja toksis meile veel mingi lubakirja mehhaanilisel masinal valmis.
Ja see Corbusier värk india eluga seal sees. Kohtuhoone, sekretariaat. Avatud käe monument, mille sees (nagu igal pool) kutid kriketit mängisid. Kohaliku parlamendi saalis istusin mina opositsioonijuhi ja Kulpsoo valitseva partei liidri koha peal, niiviisi vastamisi. Tower of shadows on peaaegu võssa kasvada lastud, täitsa ilma funktsioonita asi ju ka, sesmõttes isegi arusaadav. Ja kurioosne, et nii regulaarselt planeeritud linnas on mingi nii orgaaniline asi, nagu seda on Nek Chandi Rock Garden.
Ma, jah, tahtsin need asjad ära näha.
[vahur]

Neljap2ev, 23. nov. Kitsar88pmeline raudtee m88da m2gede kylgi Shimla ja Kalka vahel. S6it v2ga aeglane, et j6uaks ikka hunnituid vaateid endasse ahmida :)

Neljap2ev, 23. nov. Shimla. Kohvisaal, kus polegi teed, ainult kohv. S88me hommikust ja liigume Chandigarh'i poole.

tohutu melu siin Thamelis praegu, elav muusika igas teises baaris. [kriss]

yks tyyp hotellis andis lugeda rahulepingu t6lget inglise keelde. paberil naeb ilus valja.
tanases lehes oli pilt tiibeti aktivistist, kes end Mumbais Hiina peaministri hotelli ees p6lema pani. karm vark, ja kurb. [kriss]

ajurveeda massaazh vol 2 - pean kohe kirjutama sellest natuke. tana oli natuke pikem ja p6hjalikum, juuksemassaazh ka, sikutamine ja tirimine, siukest ei osand ette kujutadagi, parast seda kohtama minna eriti ei k6lba, terve pea 6liga koos. ja l6puks painutas tadi pead niimoodi, et selgroog raksus, venis ja k6ik laks kuumaks! vahur ja kulps, kui vahegi 6nnestub, siis vaadake m6ni usaldusvaarsem koht ja proovige kindlasti.
Wild Earth on taiesti disorganiseeritud, koolitus jai ara, keegi ei teatanud. ytlesin siis manedzherile, et raagime ehk lepingust paar s6na, tema, et ehk ma ootan pool tundi, sest tal on kiire. mille peale ma ei saanud ytlemata jatta, mis ma arvan, rahulikult. sest tundus ikka eriti imelik suhtumine, lausa uskumatu. kahtlesin natuke, et v6ibolla Nepalis kaibki nii, kultuuride erinevus v6i mis, aga sallimehega oli superkogemus ja transportijad on ka ylevoolavalt s6bralikud. p6hiboss on Eestiski kainud, vaga head muljed meie ilusast maast.
hakkan vaikselt sisse elama, ostsin paksu Kathmandu raamatu ja asun homme l6puks iseseisvalt vaatamisvaarsustega tutvuma. [kriss]

Meie jõudsime Chandigari.
[vahur]

tana rahulik pesupesemise, kotikoristamise paev. hommikul kysis hotelli adminn, et muu jutu sees, et kust ma ikka olen ja mida siin teen. vastasin siis lyhidalt, et puhkus ja too ja tema selle peale, et kas mind pashminad huvitavad ja kuna ma olin kaks paeva m6elnud, et kust saaks m6ne otsekontakti, siis ytlesin pikalt m6tlemata why not? ja tuldigi mulle kell 2 jarele ja veetsin kolm tundi kohaliku pashminamoguliga maast ja ilmast vesteldes ning salle vaadates. valik on suur ja kirju, pea kaib siiani ringi ja pole kedagi, kes mind maa peale tooks :). esmasp lahen vabrikusse vaatama, kuidas tootmine kaib. k6ik tehakse kasitsi ja k6ige kvaliteetsemast pashmina villast - kogu see vark on yks omaette teadus. (kui kodustest keegi m6nda kaunist shallet soovib, siis andke kohe tellimus sisse :))
mis veel... 6htud on siin jahedad ja kurk kriibib, avastasin enda jaoks uue joogi - rummipunshi. koostisosad rumm, sidrunimahl, kuum vesi, mesi, kardemon ja veel m6ned maitsetaimed. tulemus imehea ja m6jub hasti. kulinaariale ei ole siiani yldse olnud aega tahelepanu poorata, yritan nyyd peale hakata. tanane hommikusook oli tore - mysli, paks jogurt, hakitud ingver, mesi, varsked puuviljad ananass, banaan ja vist papaja ja miski, mille kohta nad ytlesid cream, aga on vist k6ige rohkem sarnane creme friche'iga. k6ik need asjad toodi eraldi topsides lauda, segasin need ise kokku. soolastest on siiani lemmik palak paneer, mis on kohalik kodujuust spinatiga. osasid v6iks see joogi-soogi jutt huvitada, teised libistage silma yle ;).
tana koolitust polnud, sest ameerikas on tanupyha. ja yleyldse on k6ik kohad ameerika inimesi tais - ei paase ma neist kunagi! :)) [kriss]

Oleme siin vist juba kolm korda Mount View restoranis käinud ja igal järgmisel korral olen unustanud, et kui seal peldikus vett lasta, siis pahiseb see poti taha põrandale. Internetipunkti pidaja kutt on restorani adminni vend, tiibetlased. Sain plaaditäie tiibeti popmuusikat mp3dena. [vahur]

Killustikku teevad.

Ja me ei läinudki ise lõpuks. Kuigi kõik kiitsid. Et liigestele jne. Jäi kripeldama küll. [vahur]

Täna öösel ärkasin jälle. Vihma sadas kõvasti. Lükkasime varahommikuks plaanitud viimase mootorrattatrekkingu edasi. Hommikul oli org teist nägu. Puud lumised juba meist ehk vaid paarsada meetrit kõrgemal. Tegime väljasõidu ikkagi ka. Rohtangi kuru poole. Aga kui tee juba üleni lumelopas oli, keeldusin kõrgemale tõusmast. Juba paar käänu kõrgemal oli teeäär autosid täis pargitud. Hindud uudistasid lund. Olid altpoolt tee äärest totakad suusakombinesoonid laenanud ja siis istusid selles lumelöpas ja pildistasid üksteist. Kui tagasi pöördusime, oli udu paksem, mingil kõrgusel jälle sadas. Andsime ratta ära. Kahe päevaga sõitsime umbes 120 km. Põhiliselt popsusime nii umbes neljakümnega, paaril lõigul kihutasin isegi kuukümne viiega. Minu kahest paarist sokkidest said põlvesoojendused, sallid, mis üleeile ostsime (siin ongi nn sallide org), olid ka asja eest.
[vahur]

enne jai mainimata kylaskaik Wild Earthi - naljakas ameerika saareke keset Nepalit. firma asutaja on antropoloog, kes oma fotograafist abikaasaga ligi paarkend aastat siinkandis pesitsenud. vaidevalt elavad nad koos kahe pojaga savihyttides nagu osad kohalikud. hypernaine selline, aga sympaatne ja tark. tegelt olin natuke ehmunud kogu sealse pealiskaudse ameerika myra peale (oli taitsa meelest laind, mismoodi see on) - hoopis teine fiiling kui Dharamsalas armsate tiibetlaste juures. seebivabrik ise asub eriti syrris vanas majas, arhitektuuri m6ttes on siin yldse erutav. [kriss]

Roerich on ju v. sheff tyyp. lahe, et tema juurde sattusite.
nii, kaks seltskonda on nyyd lahkunud tippude poole - Mann ja Silva Langtangi, kuhu j6udmiseks vaja labida 75 km 9 tunniga. neil kavas 9paevane matk, aga nohh, v6imalik, et nad saavad rutem hakkama. Andzhelika suundus taksoautoga 4 paevaks siiasamasse Kathmandu orgu. m6lemad grupid ikka koos giidiga, sest ilma enam ei lubata. mul l6ppes eile 6nnelikult hotellifiasko, kolisime Manniga turistigetost 1,5 km kaugusele gryynesse ahvide templi lahedale. laed ookerkollased, liist eresinine, uksed nikerdatud puidust, katuseterassilt vaade linnale, pluss imeparane raamatukogu tais igatsorti teoseid. tee peal sobivalt Men-Tsee-Khangi kliinik. ja ajurveeda massaazhis kaisin ka, seda teeb vaike nepaali naine mrs Laxmi, huvitav (ja hea) kogemus, silmamunadeni valja.
yhes6naga, olen nyyd yksi Kathmandus. vaatame, mis saab ;). [kriss]

Ja siis me käisime täna Roerichi muuseumis. Seal oli tore. Mina temast enne ei teadnud, ausaltöelda. Aga on vist kuulus. Ja pojad tal ka. Ja siis päeva jooksul oli veel igasuguseid mõtteid ja tundeid, aga no ei jõua kirjutada, paraku. Kõht on ikka lahti. [vahur]

Kaks tänast kohtumist. Põgusam ja põhjalikum.

Tiibetlasel oli rattal kumm katki läinud. Just seal, kus ma Kulpsool vist isegi natuke juhtme kokku ajasin, sest tahtsin kangesti saada sellist ilusat pilti, kus ma mootorrattaga sõidan. Aga ta tegi selle, kus ma istun. Novot, aga siis viisin mehe paar kilomeetrit edasi külasse. Nende nn tire-wallahite juurde. Muide, kõik istuvad siin ju mootorratastel nii elegantselt, seelikutega tiibeti naised kenasti jalad ühel pool ja nii, nagu peab. See mees ka ainult väga delikaatselt ühe käega puudutas mind (Kulpsoo ju lausa embab).

Aga siis läksime teeäärset matkatarvete poodi uudistama. Kalkutta poiss (52 a) tegelikult, aga no talle meeldib külm. Selline paras külm. Nii nüüd juba üle 20 aasta disainib ja toodab oma väikses firmas varustust. On india armee luureüksustele seljakotte ja keepe õmmelnud. Lisaks suletekid, padjad. Algul tegeles elektroonikaga hoopis, aga peale Inglismaalt tagasi tulemist vahetas liistud välja. Pakkus teed ka.

[vahur]

Teisip2ev, 21. nov. Valgeid on siinkandis ysna v2he liikumas, seet6ttu paistame igal pool silma. Kohalikel on vastavalt oma spetsialiteedile meiega tihtipeale mingi plaan v6i eelarvamus. Eile arvasid mutid templi v2ravas, angooraj2nesed kaenla all, et me tahame kindlasti karvapallidega yhele pildile j22da. Sama meelt olid kutid, kel n88ri otsas nukra olemise, koheva karva ning suurte sarvedega jakid. Templi taga passiv 11 s6rmega tyyp (paremal k2el oli tal kaks p8ialt, aus6na!) suutis Vahurile maha myya pakikese safranit.

T2na seevastu haakis yhest kylast sappa tsiklimees, andis m88dumisel k2ega peatumiseks m2rku ja kysis otse, ega me ei tahaks natuke hashishit osta. Kinnitas, et on v2ga hea kraam- ta ise koos oma naisega m2gedes kasvatab. Kui ei usu, tule homme minu poole, joome teed, teeme v2ikse piibu ja naudime vaadet orule. V2itis, et oskab nodi nii hoolikalt sisse pakkida, et sellega v6ib rahulikult yle piiri marssida. Vastasime viisakalt, et me m6tleme, mis oli ilmselt liiga ebam22rane, kuna ta tahtis teda, kas ta paneb homme teekannu yles ja ootab meid v6i mitte.

Vormisime oma viisakuse konkreetseks eituseks ning j2tsime "perefirma" pidaja endale pettunud ilmel j2rele p6rnitsema. [Kulpa]

Võibolla saab juba palju, aga no ma olen ikka meie uuest reisiseltsilisest vaimustuses ka. Eks meil ju tegelikult alles tundmaõppimise periood. Ja on ka vääritimõistmisi ette tulnud, mis lõpuks on ikka minu rumaluseks osutunud (kogemata olin kiivrit lenksu otsa pannes seda mootorisuretamisnuppu puutunud, mille olemasolu tsiklite juures olin unustanud, seiskasin teda võtmest enne, ning siis ei saanud mitte sotti, miks ratas häält sisse ei võta, aga et just ühte väikest külatemplit vaatamas olime käinud ja selle ees veel seisime, siis piisas üheksaruupiasest annetusest, et tähelepanu õigesse kohta satuks). [vahur]

Teisip2ev, 21. nov. Juba teist p2eva podistame m6nusalt oma Enfieldiga ymbruskonnas ringi. Kylakestes k2ib vilgas tegevus- valmistutakse saabuvaks talveks, koristatakse ja l6petatakse ehitust8id. [Kulpa]

Esmasp2ev, 20. nov. Eksole ju muhedad tyybid! Hiljem uurisime kohaliku 6mbluskooperatiivi kauplusest, kust selliseid muhedaid kuubesid saab. Selgus, et tuleb ise paksu villast riiet osta ja lasta 6mmelda. V6tsime kyll 6mbluskodade koordinaadid, kuid kahest p2evast, mis veel siin oleme, tellimuse t2itmiseks siiski ei piisa. [Kulpa]

Esmasp2ev, 20. nov. Paistab, et see Himaalaja rahvas on hoopis teisest puust, kui need ylej22nud, palavaga hellitatud lodevav6itu hindud. N2ojooned meenutavad rohkem usbeki v6i kasahhi v6i kellegi sealtkandi inimesi. Ja olemine on neil kah v22rikam. L6busad ja t88kad. Yhes6naga kuidagi kodusem on nende seltsis :-) [Kulpa]

Ja ongi täpselt nii, nagu Lonely Planet kirjutas. Selle kohta, et tsikli vargust ei maksa karta, aga tuleb arvestada, et neid pruugitakse kui ühisvara, näpitakse nuppe, imetletakse ennast peeglist jne. Läksime eile, esmaspäeva õhtul korraks nuka taha orgu silmitsema (sel pildil, kus minagi) ja juba olidki koju kõmpivad koolipoisid ratta kallal. Proovisid kiivrit pähe ja olid suuna sisse lülitanud. Meid märgates jooksid kilgates minema. [vahur]

Esmasp2ev, 20. nov. Niigi silmipimestavalt kirjusse India muljetepaletti ilmusid t2na veel m6ned, seekord tunduvalt tumedamad toonid. Old Manalit v2isates sattusime m2gikylakesse, kus yhe toreda majakese teiselt korruselt kostis ootamatult... The Clash! V6idunud duubelmaki omanikuks osutus Inglismaalt p2rit Nigel, aukus silmade, kolletavate hammaste ja laialt zhestikuleerivate pikkade j2semetega.

R2situd olemisega elukunstnik pajatas ohtralt sl2ngi ja vandes6nu kasutades, kuidas ta oli mullu 600 grammi hashishiga politseile vahele j22nud, 106 p2eva ebainimlikes tingimustes vangis istunud ning siis suure summa eest vabaks saanud. Nyyd peab iga kahe n2dala tagant politseijaoskonnas k2ima ja allkirja andma. N2gurip2evi pidav britt teeb juhut8id ja loodab, et j2rgmise astme kohtus m6istetakse ta 6igeks ning ta saab l6puks suure hunniku kannabiseseemnetega kodumaale lipsata- seemnete omamine ei olevat illegaalne.

Niisugust 6igussysteemi, kus m6rva ja kannabisega 2ritsemise eest v6ib v6rdselt saada 5 aastat, peab Nigel 22rmiselt ylekohtuseks. Sest milleks ma siia yldse r2ndasin? Eks ikka selleks, et teha v2ike pops ja nautida hunnituid Himaalaja vaateid! On ju absurdne selle eest mind vangi pista?! Oleme kaasatundlike ilmetega, sellal, kui Nigeliga paistab vaikival yksmeelel olevat vaid tema pisike must kass, kes on talle ainsaks semuks. Sama v2he, kui India politsei sallib valgeid narkolembureid, paistavad hindud hoolivat kassidest- nad eelistavad hiirekuningatele hoopis rotimyrki, mis toimib h2vitavalt nii hiirte-rottite kui paraku ka kiisude vastu. Praegune on Nigelil juba ei-tea-mitmes k6uts, kelle ta surmasuust on p22stnud.

Naeratame ja j2tame tr88stitu duoga vastupidamist soovides hyvasti. [Kulpa]

Nepal asub ju kyll vist India subkontinendil, eks. Selles bloogis jutt ongi subkontinendist. :)

Tere Katmandust! Naljakas on tagasi olla. Kuus aastat tagasi olime siin enne ja p2rast Annapurna ringi. Esimesel pilgul, kohe lennujaamas, ma vaatasin, et nagu astuks samast uksest sisse, kust tookord v2lja, ja samas kohas tagasi.
Kui ma ytlesin autojuhile, et kuus aastat tagasi olin siin, siist tema, et kuus aastat on pikk aeg. No muidugi. Paljudes kohtades, Eestis ju ka. Yllatav ikkagi. Kerjuseid peaaegu polegi. Hinnad on palju k6rgemad. Ja Thamelis tehakse mitmes kohas suuri ehitust8id.
Plaadipoode on ikka sama palju kui k2sit88poode ja muusika sama vali. Mu meelest on viirukit t2navatel v2hem.
T2na k2isime Wild Earthis, megamaja, mingi endine rani palee. Suurejooneline. Terrassil olid suured 6lipurgid, kus taimede kasulikud omadused ja l6hnad p2ikese abiga 6li sisse l2hevad, selleks kulub mitu n2dalat, et saada hea massaazhi6li. Ja palju lilli oli seal terassil ka.
Kristina sai toreda teate, et just t2nasest algab Wild Earthis tootekoolitus, mis kestab viis p2eva. Kohtusime seal l6hnameistriga, kes tutvustas meile m6nd uut ja m6nd alles t88s olevat toodet.
Silva ja mina leppisime endale kokku 9 p2evase treki algusega 22. novembril. Trekkijate jaoks on siin suur muutus toimunud, enam ilma giidita loodusparkides ja kaitsealadel, st p6hikohtades, k2ia ei tohi. Giiditasu on 15 dollarit p2ev, pluss tema transpordi kulud, st bussis6it. Loodame, et on normaalne giid. Meie marsruut Langtangis: Dhunche (tegelt natuke edasi sealt), Kyangjin, Langshisha Kharka (juhuks kui keegi tahab kaardi pealt vaadata).
Tore on. Palju tervitusi! ml

Ja keskpäeval me siis läksime jälle arsti juurde. Enne seda vahetasime oma ansamblis kolmanda hääle välja. Sajakuubikulise Yamaha asemele võtsime viiesajase Enfieldi. Esimene käik üles ja kolm ülejäänut alla (kas keegi pädevam kinnitab, et emmidel on vist ka nii?). Aga seda parema jala all. Hoopis teine saund. Ja siis köhiv Kulpsoo tagaistmel. Arsti juures saime nüüd lausa sellised raamatukesed. Sinna saab siis kõik kirja panna. Naisarst kirjutas mu lehe pealt need kaks diagnoosi ka sinna ümber, et oleks kõik koos. Ja uued kuulikesed. Mulle viieks, Laurile seitsmeks päevaks. Lihast palus minul loobuda kümneks-viieteistkümneks päevaks. Ja alates viimasest lõunasöögist McLeodis, kus ettekandja mu kuulipurustamist märkas ja need salvrätiku sees hoopis kööki viis, olemegi palunud restoranide köökides oma rohukraam peeneks tampida.
[vahur]

Nii. Päev juba peaaegu selja taga, aga mina tahaksin siiski veel ööst rääkida. Ma ärkasin kell 2. Pea nii külmetas. Panin siis mütsi pähe. Uuesti ärkasin kell pool 4. Nüüd juba äratuskella peale, mille eile õhtul ostsin. Riietusin kiiresti, väljusin. Kulpa ei kuulnud midagi. Lükkasin oma sajakuubikulise Yamaha hääletult mäest alla veerema, algul seisva mootoriga. Ja siis suristasin sellega Manali bussijaama.
Nojah, ma lihtsalt mõtlesin, et läheks sellele Evale, keda McLeodis enne ärasõitu kohtasin, bussile vastu. Olin mingi 5 minutit enne 4 kohal. Mehed prügilõkke ümber, kaks teekeetjat oma kärudega. Küsisin McLeodi ja Dharamsala bussi kohta. Vastasid, et kell 6 tuleb, siis arutasid natuke ja ütlesid, et kell 5. Imelik lugu. Meie oma jõudis just neljaks. Passisin siis seal natuke, aga ega mugav ei olnud. Sõitsin linna serva, jäin tee äärde.
Ja siis ootasin. Algul mõtlesin, et poole viieni, aga siis lõpuks ootasin viieni välja. Jooksin koha peal ja vaatasin langevaid tähti. Vist ikka jäin siis hiljaks, ilmselt jõudis buss varem. Sealt Kullust ta vist hakkab umbes 2 paiku tulema (40 km). Ja ei tea ka, kas ta üldse tuli sellesama 5se bussiga sealt. Kui veerand 6 ajal tagasi meie külla jõudsin, siis esimesed mehed juba kümblesid seal kuumaveeallika basseinis. Väävli hais kõik üleval.
[vahur]

ja pole siin kylm midagi, taitsa paras ilm - 25 kraadi!

kogu r66mu ja ilu juures kumiseb tagaplaanil ikka teadmine, et oleme yhes maailma k6ige vaesemas riigis. mis tundub esmapilgul uskumatu.
ja rahulabiraakimistele maoistidega kirjutatakse ametlikult alla 21. novembril, loodetavasti.
[kriss]

eile hommikul mystikaline erepunane paikset6us Yamuna kohal, peegeldus j6el.
welcome to Nepal, ytles passimees s6bralikult naeratades lennujaamas, ja pani viisa lehele 27 [see info numbrihulludele;)].
hommikusook aias, kus puu otsas poosetavad pontsakad greibid, lemmikpuuviljad.
tanaval Manni oodates astus juurde mees ja kuuldes, et olen Eestist m6tles natuke ja kysis: kuidas laheb? seejarel: Tallinn, Narva, Parnu, Saaremaa, Hiiumaa, Lennart Meri, Arnold Ryytel. peaaegu et aktsendivabalt. niisugune maa, muusika igalpool.
ammu pole nii m6nusalt hasti tantsivaid inimesi naind.
mobiililevi pole.
halleluuja!
[kriss, esimest korda bloogimas]

Vahurist paremale j22b siis meie praegune kodukyla, hotelli aknast hingemattev vaade, j6e nime t2psustan edaspidi. pilt ja eelmine postitus: [Kulpa]

Evaga kohtumise ja hunnituvaategahommikus88gi vahele j2i bussis6it, ma r22gin siis m6ne s6naga sellest.
buss. nagu meil kunagi LAZ-id, aga k6rgem. akna vahelt puhub tuul sisse. juhi k6rval konduktor, kes yliosavalt yle vahek2igus olevate kohvrite turnib ning annab juhile vilega m2rku, millal peatuda ja millal v6ib edasi s6ita. kaass6itjad. meie k6rval 2 jaapani nunna, kelle kolmas, McLeodi maha j22v kaaslane saatmisel naljatab: You also Manali? You bodyguard! ...andes m6ista, et peaksime ta kahel kiilasp2isel s6bral sihtpunkti j6udmiseni silma peal hoidma. Dharamsalast tulevad peale veel yhed valged: kaks hipitydrukut ja D'Argatanan'i vuntsidega kutt. boheemid, nagu k6ik, keda siin kohtab, r22givad prantsuse keeles, l6busad. ylej22nud reisijad on k6ik hindud, kes teevad lyhemaid otsi, nii et mingist jaamast tuleb buss t2is ja poole tunni p2rast on j2lle tyhi. teekond. suuremates asulates puhkab juht ca 15 min, nii et kokku seisuaega u 2 tunni jagu. p2ris kurnav, kui lisada j2rskudest k6rgusemuutustest tingitud lukus k6rvad ja pidev une-2rkveloleku vahepealne soigumine ning 90 kraadised kurvid iga 200 m tagant.

edaspidi teeme bussiga siis pisemaid otsi ja v2isame yberkaudseid linnakesi tsikli seljas. piibel Yksildane Planeet mainib n2iteks yht kylakest, kuhu l2hebki ainult trekkimise rajakene ning kus on oma kogukond ja valitsus ning kus v66ras inimene ei tohi kohalikke inimesi ega asju puudutada ning peab kylasse sisenemiseks kyla v2ravas luba ootama! ei kujutagi p2ris ette, homme-ylehomme vaatame ise j2rele. muidu on m6nus ja rahulik, eriti meie pisikeses Fashisti (Vashishti) kylas, mis j22b Manali asulast veel 3 km ylesvoolu m2gede poole.

hotellis tervitav keskealine mees Ananda on esimene hindu, kes teab, kus Eesti asub ning paistab yldse maailma asjades v2ga p2devalt ning elutervelt orienteeruvat. aus ja siiras. m2rgib, et eemal terendav 4000-ne lumine tipp on ka v6hiku jaoks erivarustusega v2isatav, juhul, kui asja rahulikult v6tta ja aklimatiseeruda. yldse arvab Ananda, et elu tuleks rahulikult v6tta: 2 grammi jagu omakasvatatud hashishit p2evas tulevat tema meelest ainult kasuks. meie ehmatuse peale kostab h2rra, et endale kasvatada v6ib ja suitsetada v6ib (ning et seda tegevat k6ik m2gilased), kyll aga on keelatud hashishiga 2ritsemine. sellised lood.

Ja ma mõtlesin, et läheme homme siinsesse Men Tsee Khangi kliinikusse ka. Järjepidevuse huvides. Mul saab täna rohukuur läbi (juba oli päris hea, aga täna hommikul oli hommikusöök niru ja sõin šokolaadi ka ning kohe oligi tagasilöök), aga mõlemad oleme natuke külmetunud, vaatame siis, mis öeldakse. [vahur]

Läksin eile lõpuks siis sellest Snow Lionist, millesse mitmel korral minemata jäi, tee peale lambalihamomosid kaasa ostma. Andsin oma tellimuse sisse, panin pakid maha ja jäin ootama. Vaatasin, nurgalauas istub üksik valge tüdruk. Vaatab. Mingit kutsuvat žesti ei tee, aga kutse on õhus tunda. Lähenesin, küsisin pilguga, kas lauas on vaba kohta, tema vastab mulle, et räägib eesti keelt ka. Eva, enne lahkuminemist saime tuttavaks. Üksi reisib. Delhi-Amritsar-McLeod nagu meiegi. Ja täna õhtul tuleb ka siia Manalisse. Eva, kas sul on koht juba olemas, kuhu lähed? Meie kolisime Vashishti külla, seal on soojaveeallikad ka. Öösel saabudes läksime Manali kesklinnas ühte hotelli, sealt oli mees bussi vastas kliente jahtimas. Siin on ka väga ilus, mäed ümberringi, ja off-season, seal Vashishti külas, mis muidu tähtis sihtpunkt ka India siseturismis, praegu pooled kohad kinni. Sõime oma teist hommikusööki vaid kahekesi ühes restoranis, mis kangesti meenutas Peipsiäärset kanti. Kaunistuste stiil jms, ainult vaipadel Ganešad. [vahur]
P.S. Ja sel ajal kui mina momosid ootasin, sai Kulpa kõrvalrestoranist kätte oma soge, see oli eelmisel õhtul ikkagi sinna jäänud. Akud õnnestus ka täna ära laadida! Rentisin mootorratta. Esialgu 100kuubikuline Yamaha, aga see jääb kahe vedamiseks vist ikkagi lahjaks.

indiaherewecome
Hei, mehed, namaskar Nepaalist! Downloadisime end ilusti Kathmandusse. Siin on super! meil k6igil on vaimustusepisarad silmas! Pidasime kohe maha ka korraliku peo yhes vanalinna hoovis, restoranis, bambusetyvedest l6kke 22res. Vahva. Neiud veel magavad. Tegid m6ned ja siis veel m6ned 6lled. Eile j2id nad minust (Andz) maha yhte Kathmandu "levikasse". Kui mina sealt lahkusin tantsis ML laval trummide ja kitarride vahel.
V2ga tore oli juba lend siia. Lennukis hakati toitu andma enne kui maha istuda j6udsime ja vahetult enne maandumist l6petatid viimaste toitude serveerimine. Ja siis need m2ed, mis k6ikidest pilvedest k6rgemale ulatusid!!! Siin on ikka v2ga, v2ga ilus. Majadel on siin v2rvid ja t2navad puhtad. Ainult et kylm on (mul v2hemasti). No need on k6ik esmamuljed. Vaatame siin t2na ringi mis v2rk on.

Hei, Tom siin, juba Tallinnas.
Sõit tagasi Delhisse ca 10 tundi. Bussijuhid olid vilunud mägiteedel kihutajad, buss rappus, vabises ja kolises, aga kogemusena väga lahe. Muide Indias on ka tasulised nn kiirteed!!!
Söögipeatused olid muhedad, ühes neist oli MARRIAGE LAWN ehk abielumuru ja teine koht oli moodsa India kiirsöögiurgas!
Jõudsime Tiibeti koloonias juua tassi teed ja siis istusin taksosse.
Minu seiklused päädusid lennujaamas, kus tuli seista kõikvõimalikes sabades - küll turvakontroll sissepääsuks lennujaama, check-in, piiriületus, veel kord turvakontroll, kus jäin ilma välgumihklist:( ja pidin seisma KAHES pikas sabas, sest vahepeal ilma igasuguse teadustamiseta vahetati Finnairi värava numbrit! Ehe India!
Kõige vingem oli aga sõit lennujaama, sain nautida Ambassador classic nimelist automobiili - see on selline väga vana Moskvitsi ja vana Volga ristatis, juht ütles, et see on "Good India" VIP auto ja nüüdsel ajal tehakse seda isegi automaatsete juhtimiseadmetega.
NB! sõberid, kui teete check-in'i võtke sealt ligi ka paber (sarnaneb sellega mille täitsime lennukis ja esitasime piirivalvurile), see tuleb ka lahkumisel esitada ning lisaks võtke Finnairi logoga lipik, mis tuleb kinnitada käsipagasi külge, sellele lüüakse turvakontrollis tempel. (lipikut on hiljem raske hankida!!!)
Täna on hall ja sompus, aga soe, pakun 5 kraadi, päikest nägin vaid pealpool pilvi:)
Ja aru ei saa mis kell on.
Kõigile mõnusat rändamist!

Istume Kulpaga tunni aja pärast Manali bussi peale. 11 tundi sõitu, 250 km. Hommikul peaks kohal olema. Yks California kutt, ise kivis, just ütles, et tema meelest on siin lahedam, aga eks me siis läheme vaatame ise. Kulpsoo soge on kadunud ja digikaamera akusid ei saa laadida. Kas teistest kellelgi on teateid? Jätke mõni kommentaar, palun. [vahur]

Hakkasin eile vist liialt praalima. Kulpsoo digikaamera akulaadija läks hulluks, tundub nii. Proovime veel, aga pildivoogude jätkumine on hetkel kahtluse all. Öösel keeras ilm väga tuuliseks ja sajule. Dalai Laama kojusaabumise järgsel ööl oli ka üks rajuhoog, aga siis ilma vihmata. Täna sadas öö läbi. Lipud laperdasid plaginal. Kulpsool oli vist päris külm, lõpuks magas, kilekas seljas. Meeleolu on täitsa teistsugune. [vahur]

Surusime oma näitusetaotlused ukse alt sisse.

Tahtsin täna sellise pildi teha. Käisime Kulpsooga natuke jalutamas, osaliselt samu radu, mis ta eile tallas, aga vastupidises suunas. Täna oli kuidagi sügisesem ilm. Mäed pilvedes. Nüüd tekkis meil vaidlus, Kulpsoo arvas, et see ei ole eksponeerimist väärt. Aga mulle ikka meeldib.

Meie siis pakkisime oma kola ja kolisime Nick'i juurde (tegelikult külalistemajal mingi muu nimi, aga see koos Nicki restoraniga). Võtsime peldikuta toa, mis avaneb otse resto terrassile (repliigi korras veel niipalju, et Krissu ja Tom sõid kõik oma eilsed ja tänahommikusegi söögikorra just samas kohas).
Jääge kuuldele, uudiste- ja pildivood Indiast ei lakka!

Meie, st Kulpa ja Vahur, seevastu lasime oma jalavarjud India tolmule vastupidavamaks muuta. Mina, Vahur, lasin vaid õmblustöid sooritada, Kulpa lubas oma kaunad lisaks veel ka pasakarva ja läikivaks viksida ('as new!').

Nemad kõik kibelevad India tolmu jalgadelt pühkima. Tom koju, teised Nepaali. Hetk enne Delhi bussi peale istumist.

Päikseline hetk viimasest ühishommikust.

Tiibetlased ei hellita. Eile peaväljakul koguti allkirju ja valjuhääldid ka pasundasid. Yks meie giididest näitas Krissule ükspäev tänaval punase mütsiga meest, kellel praegu eriti hoolega silma peal hoitakse, et ta McLeodist vehkat ei teeks. Nii ohtlik pidi olema. Ja eile maaliti vastasmaja rõdul päeva läbi suurt loosungit, millel kujutatud mäed, inimsiluetid ja suur sihikumärk nende peal.

N2ide selle kohta, kuidas k2ivad asjad asutuses AS India Veev2rk. Pilt on tehtud otse autotee k6rvalt metsa alt, taustaks k2is lakkamatu sisin ning 6hus olid peened purskavad veenired. [Kulpa]

J2tkan kohtumiste seeriat. Alumisel pildil on h2rra Shivkumar, kunstnikunimega Shiboo, kelle restoranis Anglina ma Dal'i j2rve 22res, vahetult enne m2kket6usu keha kinnitasin. V2rske ning kylm banana-shake tegi tuju heaks (turvaliselt kuuma masala piimatee v6tsin ka, juhuks kui kokteil poleks juua k6lvanud, mis on siin v2rskete asjade puhul tavaline). Shivkumar oli t6eline kunstnikuhing, seintel enda maalitud pildid ja puidunikerdused. "Modern woman..." kommenteeris ta pildil olevat maali muheledes.

Ylemisel pildil olevat munka kohtasin metsas, paigas, kuhu tiibetlased tulevad eriliste syndmuste puhul kogu perega l6ket tegema ning vabas 6hus einestama. Nime unustasin kysida. [Kulpa]

Neljap2ev, 16. november. T2na oli esimene p2ev, mil meil polnud mingit yhist kokkulepitud ettev6tmist ega polnud tarvis vara 2rgata. Mann, Silva ja Vahur suundusid m2gedesse ja tulid poole t6usu pealt tagasi p6lenud n2gudega. Mina k2isin madalama ja metsasema m2e otsas, Andzhelika uitas Dal'i j2rve ymbruses ning Krissu ja Tom tegid k6ik selleks, et neil ja nende kodumaale j22nud s6pradel oleks surres rohkem asju :-) [Kulpa]