Aga meil läks eile õhtul siis peoks. Kristiinal oli ju sünnipäev. Ma kuidagi ei olnud suutnud talle mingit kingitust leida ja jäin õhtul veel ka peaaegu kaheks tunniks internetti, kui teised juba ammu koju olid läinud. Kui siis lõpuks kodu poole minema hakkasin, olin üsna nõutu. Samal tänaval köitis juba enne Kulpaga meie tähelepanu mingi putka, mille seinad puhkpille täis olid. Nüüd möödudes nägin ka ingliskeelset silti (teisel pool oli ainult hindi keeles). Royal Band. Tekkis mingi mõte, astusin ligi. Kedagi ei olnud seal punkris parasjagu. Kõrvalputka vanamees palus mul oodata ja pani väikse raadiokese mängima. Seisin hetke ja läksin siis ikkagi edasi. Aga siis mõtlesin, et midagi muud ikkagi ka ei ole ju. Et peab proovima. Keerasin uuesti ringi. Siis vanamees läks orkestrimeest otsima kuskilt. Leidis ka. Vuntsi inglise keele oskus oli küll väga tagasihoidlik. Näitas mulle muudkui mingit pildialbumit, kus ta oma orkestrit juhatamas. Putka seintel tromboonid ja trompetid rivis, trummid virnas kapi peal. Osutasin trompetile. Vunts valas vett ühest ja teisest otsast pillile sisse. Puhus ja susistas sellega. Seletas midagi pistonite kohta. Siis mängis natuke. Kuidagimoodi mu idee näis ikkagi kohale jõudvat. Hinnaläbirääkimised olid kiired. Ja siis oligi minek. Ainult kaasa võttis ta miskipärast juba järgmise pilli. Eksisime natuke ära, aga mingid inimesed teadsid juhatada, kui seletasin, et otsime maja, kus valgeid elab palju. Jätsin vunsti tänavale ootama ja läksin luurele. Juttu oli olnud peost katusel, aga tänavale ei kostnud küll midagi. Istuti köögis laua ümber. Türklane ennustas kohvipaksu pealt. Meeleolu tundus olevat kuidagi uimane. Ehmatasin ära, tundus, et mu plaan on kohatu. Aga õnneks Kulpa julgustas, kui talle mõtte avaldasin. Lubas kõik katusele organiseerida. Mina tegin õues vanaga suitsu. Selgus, et ka temal on teine bisnes kalliskivindus. Voltis mingeid kivikestega pabertaskukesi lahti. Rääkis veel, et võiks mulle rolleriga Jaipuri lähistel ringreisi teha. Ja siis olidki teised juba seal katuseserval. Palusin vuntsil peale hakata. Kuigi olin korduvalt küsinud, kas pill on ikka valmis, alustas ta oma trubatuuritamist siiski selle toru puhtakspuhistamisega. Päris naljakas oli see, aga pidu sellest läks lahti. Majarahvas kutsus pillimehe ka üles, peremees tõi välja plekkaluse lõkke jaoks, saabusid naabrid viskipudeliga. Pillimees oli tegelikult vist tahmas, Kulpa arvas nii ja vaatasin siis ise ka. Ja mängis justkui kogu aeg ühtesama lugu. Aga no ikkagi pasun. Üks lugu jäi telefonikõne pärast pooleli, küllap see naaberputka vanamees helistas, sest ta oli orkestri konkut valvama jäänud ja selleks ajaks oli juba üle tunni aja mööda läinud. Aga asi oli käima läinud. Joodi viina, söödi musta leiba, küüslauku ja suitsuvorsti. Türklane tegi kõhutantsu. Meie esitasime kaerajaani. Lõpuks kukkusime Kulpa ja Tuuliga laulma. Tättet ja muud ka. Ei mäletagi, millal nii palju laulnud oleks.
[vahur]