Tagasi. Nõmmel. Kõik läksid juba ära tuttu (Mann on ikka veel Nepaali ajas ja kordas meile Krissuga pidevalt, et ta täna päeval üldsegi ei maganud). Aga enne vaatasime kõik ehted ja sallid üle. Koos Sikiga. Tundub, et saagil pole viga. Meil on ju hea maitse ka.
Mann sai õhtul kultuurišoki Selverist, ütles. Minu magu ehmatas küll natuke peielaua seaprae ja hapukapsa peale, aga naabri-Helju (maalt, Hattust) matused, kuhu sisuliselt otse lennujaamast sõitsin, mõjusid koduselt, kui nii võib öelda. Ja asjaolu, et eile viimase asjana enne Delhi rongi peale minemist Agras põletusmatust vaatamas käisin, pakkus lihtsalt huvitava üldinimliku kõrvutusmomendi. Seal tassisid matuselised mehed kokku tuleriida halgusid, meie ajasime kordamööda hauda kinni.
Täpitähti ei pea enam tegema alt-nupu ja numbrikombinatsiooniga, aga reis on ka läbi saanud. Mann lubas küll veel Nepaali pilte üles panna, Andželika ka ehk. Mis mu ja Kulpsoo ülesvõtteist saab, näitab aeg.
[v]